Tohune/teljene Pühapäev

Eile kordagi ääsi kuumaks ei ajanud ega alasit kolistanud aga pärantehnoloogilisi tegevusi mahtus päikeselisse pühapäeva omajagu.

Nele vanad teljed
Kallis kaasa on renoveerimas vanu kangastelgi (kui uuendustööd valmis siis teeb ise pikema kokkuvõtte). Minu osaks on olnud enamasti tööruumi jagamine, jõu ja tehnilise nõuga toetamine kuid ka telgede metallosade lahti võtmine, roostest puhastamine ja õlitamine.
Algul vaid toetava tööna ette võetud asi on kujunenud huvitavamaks kui eeldasin kuna kõik metallosad on sepatöö, mitte vabrikukaup ja sealjuures triibulisest separauast tehtud. Veel torkab silma metallitöö juures funktsionaalsuse eelistus esteetilisuse ees - raudosad on täpsed kuid viimistlemata. Kasutatud on nii sepa- kui ka vabrikunaelu.
Samas on puitosad kenasti tehtud niiet jääb mulje nagu oleks teljed teinud oma ala meister, kes metallosad külasepalt tellinud.
Igal juhul veetsin eile meeldivad paar tundi värskendades instrumendi detaile, mille nüansside juures võib ammu kaduvikuteele läinud meistrite käekirja lugeda ja niiviisi nende omamoodi lähedust tunda ja oskustest osa saada. 

Raudvidinad enne ja pärast.

Aeg:
2h
Tööriistad materjalid:
Akutrell erinevate harjaotsikutega, linaõlivärnitsa ja tõrva segu 4:1, pisike pintsel.
Õppetunnid:
1)Puidu küljes olevad metallosad võta lahti enne kui puhastama hakkad. Kui lahti võtta ei kannata siis kata millegiga kinni. Muidu käsi vääratab ja terashari teeb puidule liiga.
2)Puukeermeid ei maksa õliga ujutada - paisuvad üles ja võivad kinni jääda.

Tohulugu
Mullu, Mardilaadal, sain lõpuks mahti sõber Andres Rattaseppa käe all peenemat tohutööd proovida. Kuna parasjagu oli paar ääsisooja väitsa veel tupeta siis oli lähteülesanne olemas.
Tunnikese pärast oli geniaalne kahekordsete külgedega ja ribaga kokku õmmeldud tupe tehnoloogia selge ja kaks värket tera endale mõnusad pesad saanud.
Tundsin vaimustust, sest esiteks oli tohumeisterdamine seni proovimata ja läbi ise tegemise olin mõistmas selle töö tohutut potentsiaali.
Teiseks sai lahenduse ammune mure nuge teen küll aga nahktuped ei tule sellised välja nagu tahaksin - nüüd oli lihtne, ilus, säästlik (kallis loomanahk vs. kasetoht, mida on kodumetsas niiet oh-oh-ooo) ja vastupidav lahendus olemas.

Talvega on aga jälle kogunenud terasi mis tupe järele igatsesid ja nii oli kihelust tohu järgi üleval. Andrese magistritööst oli meelde jäänud, et tohtu tuleb mai keskpaigast kuni juunini korjata. Muidu pidada kinni olema. Helistasin meistrile ja küsisin järgi, et kuidas on. Tema räägib ikka, et on nii nagu töös kirjas ja praegu on kinni mis kinni.
Ma olen lapsest saati sellise lolli loomuga, et ega muidu ei usu kui ise järgi proovida saan.
Tulem siis piltidel:


Vahtne lemmikkirves saab iga päev mõnel uuel tegevusalal vatti. Lõikamiseks nuga ei kasutanudki. Kirveninaga sai kenasti lõiked sisse tehtud ja tänu varrele sain kasutada mõlema käe jõudu.




Tuli lahti kaunis kergesti.


Esimene liistakas tarvis järgi mekkida.



Tunni aja saak. Ülemised võtsin palgilt mille langetasin mullu maikuus ja mis seniajani metsas. Koorealune oli kenasti ära käärinud ja niikui lõiked sisse tegid siis palakas lausa hüppas maha.


Ülemine on Mardilaadal, Andrese käe all valminud ja alumine värske isekorjatud tohust tehtu.

Täna leidsin ilmavõrgust ühe lihtsa ja ilusa jutu kasekoorimiset kah.
http://www.instructables.com/id/Harvesting-Birch-Bark/


Aeg:
tohukorjamine 1h, lõikamine puhastamine ja tupeks tegemine 1,5h

Õppetunnid:
Tohtu saab kätte juba aprillis.
Aasta vana toht kõlbab ka aga on fauna poolt auguliseks tehtud ja jooginõuks vast ei sobi.
Väga säästlik ja mõnus materjal

Plaanid:
Teha peitlitele puuridele tohust tuped.
Proovida tohuribadest ka kaepidemeid ja varretugevdusi teha.

Tänud:
Andres Rattasepp oskuse eest
Nele Dammann piltide eest

19.apr käsitöö aeg 4,5h pildistamine ja üles täheldamine 2h
kokku 6,5h